Hommikuringi huvitavad mõtted ja võtted
Koostaja Anna Uleksina, Tartu Lasteaed Kelluke
Hommikuringi võtted.
1. Tuju
Massaaž: laps joonistab sõbra seljale kas naerunäo, kurva näo või kurja näo. Kaar üles, kaar alla, kriips. Kokkuleppel võib kriips olla ka ükskõikne tuju.
Salm
Kui mul on tuju paha, (käed rinnal vaheliti ja huuled mossi)
siis keegi mind ei taha! (pea raputamine)
Paha tuju puh, puh,
mine ära puh, puh! (käega löömine)
Laps siis rõõmsalt naeratab (naerune nägu)
ja sõber teda rõõmsalt kallistab! (käed ümber enda või sõbra kallistamine)
2. Hommikuringi salm liikumisega
Terve laps on spordilaps. (paigal marssimine)
Terve laps on jooksulaps. (paigal jooksmine)
Terve laps on mängulaps. (plaksutamine)
Terve laps on naerulaps! (plaksutamine ja naeratamine)
Värvid:
Kollane on kodumaa päike,
punane on õunake väike.
Roheline on kodumaa rohi,
sinine on taevas ja tuulekohin.
Pruun on puude tüvedevärv,
must on maa, kuid muld on märg.
3. Ilm
Näpumäng „Vihmasadu“
OI, OI TAEVASSE ON TÕUSNUD TUMEDAD PILVED, VIST HAKKAB VIHMA SADAMA …käed ülal, nagu katsuks, kas hakkab sadama
JA HAKKASKI SADAMA. TIBUTAB PEENIKEST VIHMA…kriibitakse sõrmedega oma riideid (riide sahin)
HAKKAS SADAMA SUUREMAID VIHMAPIISKU… mõlema nimetissõrmega koputatakse vaheldumisi tasakesi lauale
NÜÜD SAJAB JUBA TUGEVALT …koputatakse kõikide sõrmedega lauale
SAJAB RAHET…koputatakse sõrmenukkidega lauale
LÖÖB VÄLKU… tehakse kätega õhus siksak- liigutusi
MÜRISTAB VAIKSELT, TUGEVAMINI, ÕIGE TUGEVASTI, LÄHEB JÄLLE VAIKSEMAKS… plaksutada vastavalt
LAPSED JOOKSEVAD RUTTU KOJU… sõrmedega tehakse jooksuliigutusi ja peidetakse käed selja taha.
4. Nädalapäevad
Ema esmaspäev
Tita teisipäev
Karu kolmapäev
Naiste neljapäev
Rikka reede
Laste laupäev
Poiste pühapäev.
Allikad: koolitustel saadud õppematerjalid; internet.
Koostaja Tamara Soots, Tartu Lasteaed Mõmmik
Hommikune tervituslaul
Kui tervituslaul on kõigil selge, siis mängitakse seda plaksumänguna paaris.
Hom-mik (kaks põlveplaksu)
on (mõlemad käed aseta puusale)
kä-e-s, (üks käteplaks, üks vastuplaks, väljasirutatud kätega plaks peakohal)
möö-das (kaks põlveplaksu)
on (mõlemad käed aseta puusale)
öö, (üks käteplaks, üks vastuplaks, väljasirutatud kätega plaks peakohal)
tõu-sen (kaks põlveplaksu)
ma koos (mõlemad käed aseta puusale)
päik-se-ga, (üks käteplaks, üks vastuplaks, väljasirutatud kätega plaks peakohal)
te-re (kaks põlveplaksu)
uus (mõlemad käed aseta puusale)
pä-e-v. (üks käteplaks, üks vastuplaks, väljasirutatud kätega plaks peakohal)
Hommikune tervituslaul (sobib ka nädalapäevast, tujust ja ilmast rääkides)
Lauldakse kolm korda üha tõusvas tempos.
Ohhoo, (aseta üks käsi õlakõrgusele, peopesa üleval)
ahhaa. (aseta teine käsi õlakõrgusele, peopesa üleval)
On hommik (esmaspäev, teisipäev jne) käes, ma tean. (aeglaselt liiguvad mõlemad käed peakohale püsti)
Päike paistab (peakohal püstised käed õõtsuvad paremale ja vasakule)
ja mina rõõmustan. (kolm käteplaksu)
Allikad: koolitustel saadud õppematerjalid; internet.
Koostajad Olesja Kums, Zanna Frolova ja Caire Laane
Tartu Lasteaed Mõmmik
Hommikuring
Teema: Mida kevad meile toob?
Eesmärk: Laps märkab muutusi looduses ja õpib läbi mängu, laulu ja liisusalmide kevade tunnuseid; kinnistab varem õpitud kevadlillede nimetused: (sinilill, ülane, võilill). Laps õpib läbi mängu, liisusalmide kevade tunnuseid (päike paistab, puud lähevad lehte, linnud laulavad).
Vahendid: Suur päikese pilt, kevadlillede pildid ja taimed (sinilill, ülane, võilill).
Tervitusluuletus: Tere, tere mina ja tere, tere sina!
(lapsed näitavad kätega enda seejärel oma rühma kaaslase poole)
Tere, tere meie ja tere, tere kõigile! (lapsed tõstavad käed ja lehvitavad).
Luuletus „Lasteaia päev“
Alanud on jälle päev,
Ühendame oma käed.
Ole sõbraks minule,
Mina sõbraks sinule.
Kevadise looduse vaatlus ning vestlus-Ilm kasutades pilte (päike paistab ja soojendab, puudel on rohelised lehed, esimesed kevadlilled).
Luuletus „Päikene“ (koos liigutustega) Päike, päike päevasilm,
Paista soojaks meie ilm!
Tore koos meil õues olla
Mängida ja õppida!
Mõistete õppimine: Päike paistab ja soojendab. Päike on kollane ja ümmargune nagu ring. Linnud lendavad ja laulavad. Lilled õitsevad.
Piltide vaatlus: lapsed vastavad õpetaja küsimustele.
Laul „Kevade ilu“ Päikene, päikene paitab lapse pead,
Päikene, päikene oled hell ja hea.
Linnukesel, linnukesel rõõmsalt laulab suu,
Lillekesel lillekesel õis on lahti ju! (koos liigutustega)
Lindude laulu kuulamine cd-plaadil (lapsed vaikselt kuulavad lindude laulu).
Õ/M „Mina olen linnuke“ (lapsed seisavad ringis matkides lendavat linnukest liiguvad ringjoonel ja loevad liisusalmi)
Lendab, lendab linnuke
Lendab, lendab tilluke
Istub oksa peale.
Laulab laulu linnuke, laulab laulu tilluke
Ti-ti tihane, va-va varblane
Lendab ära vurr, lendab ära vurr!
„Tubli lapse luuletus“ (kõik lapsed koos)
Silm, silm, nina suu
Nägu ümar nagu kuu.
Kätega ma plaksutan plaks, plaks, plaks, plaks
Jalgadega kõnnin üks kaks, üks kaks
Mina olen tubli laps! (koos liigutustega)
Hääldamisharjutus
Pilv, pilv – pilveke
(on sinine) laps valib õige värvi ja nimetab seda
Päike, päike – päikene
(on kollane)
Leht, leht – leheke
(on roheline)
Allikad: koolitustel saadud õppematerjalid; internet.
HOMMIKURINGI TERVITUSSALMID
KOOSTAJAD: eesti keele õpetajad Lõuna-Eesti piirkonna lasteaedadest
(kaasa saab lüüa rütmi)
Tere sõber, tere, tere,
koos on kogu meie pere.
(nädalapäeva nimetus muutub vastavalt päevale, kaasa võib lüüa rütmi)
Tere ütleb isa ja teeb kalli, kalli.
(kallistada ennast)
Tere ütleb päike ja teeb põsele pai.
(teha endale pai)
Tere ütlevad kõik üksteisele.
(võtta kätest kinni ja teretada)
Seisan sirge seljaga,
vaatan, kuulan hoolega.
Olen väga tubli laps,
õpin kõike krips ja kraps.
tere minu sõber hea.
(võtta kätest kinni)
Tere mänguasjamäed,
(näidata kätega suurt kaart)
täna tuleb tore päev.
Tule, vaata, kuidas me
sinu lapsed elame!
Tere päike, tere tuul,
tere väikene ja suur
(koos liigutustega).
Tere sõber tere, tere,
koos on meie lastepere
Tere, sulle! Tere, mulle!
Tere, meile kõigile!
Tere mu õlad, pea ja käed,
rusikad ning sõrmed.
Kõhtu näen kuid selga ei näe, jalad ,
varbad, põlved.
Silmad, kõrvad, nina suu,
mina jah ei keegi muu
Peegli ees kui seisad, nae-ra-ta.
Õhtul lähed voodi, nae-ra-ta.
Täna tuleb tore päev,
enda ümber sõpru näen.
Anna käsi, teine ka,
tore päev võib alata.
(seda võib teha nii istudes, kui seistes - seistes on lihtsam kõrvalistujale käsi anda ja rütmiliselt ette-taha liigutada).
PS! sõna "tore" asemel võivad lapsed pakkuda/kasutada erinevaid omadussõnu-põnev, talvine, lahe jne
valget ja musta, külma ja sooja,
päikest mis tõuseb ja siis läheb looja.
Imetle vaikust ja imetle tuuli.
Vahel on jaanuar, vahel on juuli,
vahel on vara veel, siis juba hilja,
see, mida külvad, kord kannab vilja.
ISE OLEN RÕÕMUS LAPS, (teeb endale kalli)
KÕIKE TEEN MA KRIPS JA KRAPS.( istuli olles tõseb laps püsti).
ja tema õpetab kõik lapsed kõnelema.
Ta sõnad soojus on,
mis paitab maad.
Neist sõnadest ka sina aru saad.
Ta sõnad valgus on,
su ümber särav,
saab sulle nendest
su hommikusse värav.
Kust algavad su teed ja ettevõtted,
kust võtad kaasa
head ja selged mõtted.
Täna tore teisipäev.
Jälle oma sõpru näen.
Täna tore kolmapäev.
Jälle oma sõpru näen.
Täna tore neljapäev.
Jälle oma sõpru näen.
Juba käes on reede,
mida koos nüüd teeme!
pepuga ma keerutan,
kõhtu õrnalt patsutan,
kiirelt maha kükitan,
sõbrale käe ma ulatan,
ja siis maha potsatan.
Sulle mina lehvitan,
rõõmsal meelel plaksutan.
Hips ja hops siis hüppan ma,
mängumaale veeren ka.
hüppa lausa korda viis.
Kummarda ja keeruta
käsi, jalgu liiguta.
Harki-kokku hüppa sa
lõpuks ennast kallista.
Ja siis hüppan hips ja hops
õlgadega niks ja naks.
Hipp-hopp-hurraa,
nii ma päeva alustan!
Hästi pikaks sirutan,
puuna ennast kõigutan.
Maad ma tänan toidu eest,
sõber rõõmsa tuju teeb.
Rõõmsalt põlvi patsuta
ja oma käsi plaksuta.
võtan ninast kinni naks.
Põlveplaks, hüppan hops,
kükitan, tõusen ja kummardan.
Käed üles ja alla
ja tere, tere, tere!
Käed kõrval ja alla
ja tere, tere, tere!
Ole sõbraks minule.
Mina sõbraks sinule.
Koostaja Anna Uleksina, Tartu Lasteaed Kelluke
Hommikuringi võtted.
1. Tuju
Massaaž: laps joonistab sõbra seljale kas naerunäo, kurva näo või kurja näo. Kaar üles, kaar alla, kriips. Kokkuleppel võib kriips olla ka ükskõikne tuju.
Salm
Kui mul on tuju paha, (käed rinnal vaheliti ja huuled mossi)
siis keegi mind ei taha! (pea raputamine)
Paha tuju puh, puh,
mine ära puh, puh! (käega löömine)
Laps siis rõõmsalt naeratab (naerune nägu)
ja sõber teda rõõmsalt kallistab! (käed ümber enda või sõbra kallistamine)
2. Hommikuringi salm liikumisega
Terve laps on spordilaps. (paigal marssimine)
Terve laps on jooksulaps. (paigal jooksmine)
Terve laps on mängulaps. (plaksutamine)
Terve laps on naerulaps! (plaksutamine ja naeratamine)
Värvid:
Kollane on kodumaa päike,
punane on õunake väike.
Roheline on kodumaa rohi,
sinine on taevas ja tuulekohin.
Pruun on puude tüvedevärv,
must on maa, kuid muld on märg.
3. Ilm
Näpumäng „Vihmasadu“
OI, OI TAEVASSE ON TÕUSNUD TUMEDAD PILVED, VIST HAKKAB VIHMA SADAMA …käed ülal, nagu katsuks, kas hakkab sadama
JA HAKKASKI SADAMA. TIBUTAB PEENIKEST VIHMA…kriibitakse sõrmedega oma riideid (riide sahin)
HAKKAS SADAMA SUUREMAID VIHMAPIISKU… mõlema nimetissõrmega koputatakse vaheldumisi tasakesi lauale
NÜÜD SAJAB JUBA TUGEVALT …koputatakse kõikide sõrmedega lauale
SAJAB RAHET…koputatakse sõrmenukkidega lauale
LÖÖB VÄLKU… tehakse kätega õhus siksak- liigutusi
MÜRISTAB VAIKSELT, TUGEVAMINI, ÕIGE TUGEVASTI, LÄHEB JÄLLE VAIKSEMAKS… plaksutada vastavalt
LAPSED JOOKSEVAD RUTTU KOJU… sõrmedega tehakse jooksuliigutusi ja peidetakse käed selja taha.
4. Nädalapäevad
Ema esmaspäev
Tita teisipäev
Karu kolmapäev
Naiste neljapäev
Rikka reede
Laste laupäev
Poiste pühapäev.
Allikad: koolitustel saadud õppematerjalid; internet.
Koostaja Tamara Soots, Tartu Lasteaed Mõmmik
Hommikune tervituslaul
Kui tervituslaul on kõigil selge, siis mängitakse seda plaksumänguna paaris.
Hom-mik (kaks põlveplaksu)
on (mõlemad käed aseta puusale)
kä-e-s, (üks käteplaks, üks vastuplaks, väljasirutatud kätega plaks peakohal)
möö-das (kaks põlveplaksu)
on (mõlemad käed aseta puusale)
öö, (üks käteplaks, üks vastuplaks, väljasirutatud kätega plaks peakohal)
tõu-sen (kaks põlveplaksu)
ma koos (mõlemad käed aseta puusale)
päik-se-ga, (üks käteplaks, üks vastuplaks, väljasirutatud kätega plaks peakohal)
te-re (kaks põlveplaksu)
uus (mõlemad käed aseta puusale)
pä-e-v. (üks käteplaks, üks vastuplaks, väljasirutatud kätega plaks peakohal)
Hommikune tervituslaul (sobib ka nädalapäevast, tujust ja ilmast rääkides)
Lauldakse kolm korda üha tõusvas tempos.
Ohhoo, (aseta üks käsi õlakõrgusele, peopesa üleval)
ahhaa. (aseta teine käsi õlakõrgusele, peopesa üleval)
On hommik (esmaspäev, teisipäev jne) käes, ma tean. (aeglaselt liiguvad mõlemad käed peakohale püsti)
Päike paistab (peakohal püstised käed õõtsuvad paremale ja vasakule)
ja mina rõõmustan. (kolm käteplaksu)
Allikad: koolitustel saadud õppematerjalid; internet.
Koostajad Olesja Kums, Zanna Frolova ja Caire Laane
Tartu Lasteaed Mõmmik
Hommikuring
Teema: Mida kevad meile toob?
Eesmärk: Laps märkab muutusi looduses ja õpib läbi mängu, laulu ja liisusalmide kevade tunnuseid; kinnistab varem õpitud kevadlillede nimetused: (sinilill, ülane, võilill). Laps õpib läbi mängu, liisusalmide kevade tunnuseid (päike paistab, puud lähevad lehte, linnud laulavad).
Vahendid: Suur päikese pilt, kevadlillede pildid ja taimed (sinilill, ülane, võilill).
Tervitusluuletus: Tere, tere mina ja tere, tere sina!
(lapsed näitavad kätega enda seejärel oma rühma kaaslase poole)
Tere, tere meie ja tere, tere kõigile! (lapsed tõstavad käed ja lehvitavad).
Luuletus „Lasteaia päev“
Alanud on jälle päev,
Ühendame oma käed.
Ole sõbraks minule,
Mina sõbraks sinule.
Kevadise looduse vaatlus ning vestlus-Ilm kasutades pilte (päike paistab ja soojendab, puudel on rohelised lehed, esimesed kevadlilled).
Luuletus „Päikene“ (koos liigutustega) Päike, päike päevasilm,
Paista soojaks meie ilm!
Tore koos meil õues olla
Mängida ja õppida!
Mõistete õppimine: Päike paistab ja soojendab. Päike on kollane ja ümmargune nagu ring. Linnud lendavad ja laulavad. Lilled õitsevad.
Piltide vaatlus: lapsed vastavad õpetaja küsimustele.
Laul „Kevade ilu“ Päikene, päikene paitab lapse pead,
Päikene, päikene oled hell ja hea.
Linnukesel, linnukesel rõõmsalt laulab suu,
Lillekesel lillekesel õis on lahti ju! (koos liigutustega)
Lindude laulu kuulamine cd-plaadil (lapsed vaikselt kuulavad lindude laulu).
Õ/M „Mina olen linnuke“ (lapsed seisavad ringis matkides lendavat linnukest liiguvad ringjoonel ja loevad liisusalmi)
Lendab, lendab linnuke
Lendab, lendab tilluke
Istub oksa peale.
Laulab laulu linnuke, laulab laulu tilluke
Ti-ti tihane, va-va varblane
Lendab ära vurr, lendab ära vurr!
„Tubli lapse luuletus“ (kõik lapsed koos)
Silm, silm, nina suu
Nägu ümar nagu kuu.
Kätega ma plaksutan plaks, plaks, plaks, plaks
Jalgadega kõnnin üks kaks, üks kaks
Mina olen tubli laps! (koos liigutustega)
Hääldamisharjutus
Pilv, pilv – pilveke
(on sinine) laps valib õige värvi ja nimetab seda
Päike, päike – päikene
(on kollane)
Leht, leht – leheke
(on roheline)
Allikad: koolitustel saadud õppematerjalid; internet.
HOMMIKURINGI TERVITUSSALMID
KOOSTAJAD: eesti keele õpetajad Lõuna-Eesti piirkonna lasteaedadest
- Tere mu varbad, põlved ja käed,
- Tere, tere sulle, ütle tere mulle.
(kaasa saab lüüa rütmi)
- Esmaspäev on tore päev
Tere sõber, tere, tere,
koos on kogu meie pere.
(nädalapäeva nimetus muutub vastavalt päevale, kaasa võib lüüa rütmi)
- Tere ütleb ema ja annab musi
Tere ütleb isa ja teeb kalli, kalli.
(kallistada ennast)
Tere ütleb päike ja teeb põsele pai.
(teha endale pai)
Tere ütlevad kõik üksteisele.
(võtta kätest kinni ja teretada)
- Panen oma jalad kokku,
Seisan sirge seljaga,
vaatan, kuulan hoolega.
Olen väga tubli laps,
õpin kõike krips ja kraps.
- Tere minu jalad, käed ja pea,
tere minu sõber hea.
(võtta kätest kinni)
Tere mänguasjamäed,
(näidata kätega suurt kaart)
täna tuleb tore päev.
- Päevaratas kullane,
Tule, vaata, kuidas me
sinu lapsed elame!
- Kõlab üle maa ja mere
Tere päike, tere tuul,
tere väikene ja suur
(koos liigutustega).
- Täna tuleb tore päev,
Tere sõber tere, tere,
koos on meie lastepere
- Tere minu jalad, keha, käed ja pea.
Tere, sulle! Tere, mulle!
Tere, meile kõigile!
Tere mu õlad, pea ja käed,
rusikad ning sõrmed.
Kõhtu näen kuid selga ei näe, jalad ,
varbad, põlved.
Silmad, kõrvad, nina suu,
mina jah ei keegi muu
- Hommikul kui ärkad, nae-ra-ta.
Peegli ees kui seisad, nae-ra-ta.
Õhtul lähed voodi, nae-ra-ta.
Täna tuleb tore päev,
enda ümber sõpru näen.
Anna käsi, teine ka,
tore päev võib alata.
(seda võib teha nii istudes, kui seistes - seistes on lihtsam kõrvalistujale käsi anda ja rütmiliselt ette-taha liigutada).
PS! sõna "tore" asemel võivad lapsed pakkuda/kasutada erinevaid omadussõnu-põnev, talvine, lahe jne
- Hooli ja hoia, hoia ja hooli,
valget ja musta, külma ja sooja,
päikest mis tõuseb ja siis läheb looja.
Imetle vaikust ja imetle tuuli.
Vahel on jaanuar, vahel on juuli,
vahel on vara veel, siis juba hilja,
see, mida külvad, kord kannab vilja.
- MUL ON ILUS ÜMAR PEA, (laps näitab sõrmega pead, teeb ringi)
ISE OLEN RÕÕMUS LAPS, (teeb endale kalli)
KÕIKE TEEN MA KRIPS JA KRAPS.( istuli olles tõseb laps püsti).
- Päev algab päikesest,
ja tema õpetab kõik lapsed kõnelema.
Ta sõnad soojus on,
mis paitab maad.
Neist sõnadest ka sina aru saad.
Ta sõnad valgus on,
su ümber särav,
saab sulle nendest
su hommikusse värav.
Kust algavad su teed ja ettevõtted,
kust võtad kaasa
head ja selged mõtted.
- Täna tore esmaspäev.
Täna tore teisipäev.
Jälle oma sõpru näen.
Täna tore kolmapäev.
Jälle oma sõpru näen.
Täna tore neljapäev.
Jälle oma sõpru näen.
Juba käes on reede,
mida koos nüüd teeme!
- Paiga päeva alustan,
pepuga ma keerutan,
kõhtu õrnalt patsutan,
kiirelt maha kükitan,
sõbrale käe ma ulatan,
ja siis maha potsatan.
- Tere päike kullapai,
Sulle mina lehvitan,
rõõmsal meelel plaksutan.
Hips ja hops siis hüppan ma,
mängumaale veeren ka.
- Tõuse püsti,
hüppa lausa korda viis.
Kummarda ja keeruta
käsi, jalgu liiguta.
Harki-kokku hüppa sa
lõpuks ennast kallista.
- Kätega teen pliks ja plaks,
Ja siis hüppan hips ja hops
õlgadega niks ja naks.
Hipp-hopp-hurraa,
nii ma päeva alustan!
- Tõusen üles päiksega
Hästi pikaks sirutan,
puuna ennast kõigutan.
Maad ma tänan toidu eest,
sõber rõõmsa tuju teeb.
- Ärka , ärka lapsuke,
Rõõmsalt põlvi patsuta
ja oma käsi plaksuta.
- Käteplaks, varbast naks,
võtan ninast kinni naks.
Põlveplaks, hüppan hops,
kükitan, tõusen ja kummardan.
- Käed ette ja taha
Käed üles ja alla
ja tere, tere, tere!
Käed kõrval ja alla
ja tere, tere, tere!
- Alanud on jälle päev,
Ole sõbraks minule.
Mina sõbraks sinule.